mõisat üksinda rünnanud. Paraku andis Kalm käsu alustada Paju lahingut väga hilja: kell 10.45. Reaalselt sai alustada rünnakut aga alles 12.40. Kuperjanov olevat käsklust oodanud aga juba alates kella 5 hommikul. Varahommikul rünnates oleks lahingu tulemus ilmselt eesti-soome poolele tunduvalt soodsam olnud, siis poleks punased jõudnud mõisa kaitsele lisajõude tuua. Kalm aga viivitas ning ootas kinnitust Valga-taguste raudteede purustamisest, mis takistanuks punastel Valgast sõjasaaki ära vedamast. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96. Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50. Paju mõis aastal 1919 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2053 / 21.03.2012 / 21:04
Sisimas nägi Speer end juba pärastsõjajärgse Saksamaa ülesehitusministrina. Oma eespool kirjeldatud teoga asus Speer Hitlerivastasele positsioonile. Sellele vaatamata pöördus ta veel kord Riigikantseleisse tagasi oma soosijale viisakusvisiiti tegema. Mitte romantiline tundepuhang ei ajendanud teda oma metseeniga hüvasti jätma, vaid hirm Hitleri järeltulijaks nimetatud saada. Seisnuks Speeri nimi Hitleri rezhiimile järgneva valitsuse nimekirjas, takistanuks see mehe päästvat koostööd sõja võitnud liitlastega. Hulljulge lend ümberpiiramisrõngas asuvasse Berliini tasus end ära. Neljasilmavestluses määrati Hitleri järglaseks Dönitz. Speeri ei mainitud Hitleri testamendis sõnagagi. See fakt ei päästnud teda kahekümneaastasest vanglakaristusest Spandaus. Speeri rängema karistuse hoidis ära asjaolu, et Nürnbergi protsessi ajal tema kuritegude kogu nimekiri veel teada polnud. Karl Dönitz
annaabi.ee 
