SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI Ja surmal oli hammas verine Poiss teadis süste saades päeva läbi Et elu surmast suurt ei erine. SIIS ÜHEL PÄEVAL OLI KOOLISAALIS Sääl turnimispuudest ukse pool Kirst millest koolilapsi mööda saalis Kes haige puudus muidu terve kool . JA ÕPETAJA PULDIST RÄÄKIS JUTTU Ei rääkinud kus Bonn või Pakistan Ma ukse juures kuulsin keset nuttu Kui hüüti et ma käimist takistan . DIREKTOR TULI SIIS ÜKS PABER NÄPUS Ja ütles: Helmut teame sinu soov (õhk järjest rohkem talumatuks läppus) on olnud hästi lõpetada kool . JA TUNNISTUS SIIS TALLE KIRSTU PANDI Kus igas aines viied kevadeks Ma tundsin nähes seda viimast andi Et selg mul pikkamööda tõmbus higiseks . Esimene Tean, et läbi irvituse, läbi teineteisepiina kaotame me ligimese. Sinagi.
sääl aknad paistsid hädavaevalt läbi ja päevast päeva isa pille neelas SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI ja surmal oli hammas verine poiss teadis süste saades päeva läbi et elu surmast suurt ei erine SIIS ÜHEL PÄEVAL OLI KOOLISAALIS sääl turnimisepuudest ukse pool kirst millest koolilapsi mööda saalis kes haige puudus muidu terve kool JA ÕPETAJA PULDIST RÄÄKIS JUTTU ei rääkinud kus Bonn või Pakistan ma ukse juures kuulsin keset nuttu kui hüüti et ma käimist takistan DIREKTOR TULI SIIS ÜKS PABER NÄPUS ja ütles: Helmut teame sinu soov (õhk järjest rohkem talumatuks läppus) on olnud hästi lõpetada kool JA TUNNISTUS SIIS KIRSTU TALLE PANDI kus igas aines viied kevadeks ma tundsin nähes seda viimast andi et selg mul pikkamööda tõmbus higiseks Oo seda rasvast rahulolu oo seda rasvast rahulolu kus hingitseb mu hingelaad oo naljamehe sümbolmolu kel elulaad on ELULAAD mu rahvus: eestlane ja sugu: mees
res püsti seadis. Viis-kuus prevotee soldatit võtsid kaasa kirkad ja kangid ja Tristan ise läks nendega koos aknaava juurde. «Kuule, vanaeit,» ütles ta rangelt, «anna tüdruk meile heaga kätte.» Gudule vaatas talle võõrastavalt otsa. «Saatana pihta!» ütles Tristan. «Miks sa takistad seda nõiatüdrukut üles poomast, nagu seda kuningas ise tahab?» Õnnetu naine hakkas uuesti oma pöörast naeru naerma. «Miks ma takistan? Ta on ju mu tütar.» Hääl, millega ta seda ütles, pani värisema isegi Henriet Cousini. «Väga kahju,» vastas Tristan, «aga niisugune on kuninga tahtmine.» Gudule karjus vastu, veelgi kõvemini oma võigast naeru naerdes: «Mis puutub minusse su kuningas? Ütlen sulle, see on minu tütar!» «Lõhkuge müür maha!» ütles Tristan. Et aknaava laiendada, oli vaja ainult akna alt välja kangutada üks rida kive. Kui ema
annaabi.ee 
