saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5- kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid (laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis hajusalt kohata jõgede kallastel. 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga siiski on parem neist mürgistest marjadest hoiduda. Õnneks tunduvad kuslapuu viljad maitsetud või pigem isegi ebameeldiva maitsega seega vaevalt neid keegi eluohtlikul hulgal sööb. 6.4
Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) [ksülósteum] 27 Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes.
Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. Sordid: 'Globosa'; 'Sphaerocarpa'; 'Viridifolia'; 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Tsoon II. Pikka aega kultuuris. Tunnused:
annaabi.ee 
