• Suulises kõnes kasutatakse erinevaid häälitsusi jm, et saama aega oma lause ehitamiseks – ee, noh, nagu jne. • Suulises lauses tuleb sageli midagi juba väljaöeldut parandada, kus jäetakse lause pooleli ja parandatakse lause. • Suulises lauses võib olla sõnu-fraase, mis on ajakirjaniku ja allika dialoogi osad. Sellised suulise kõne jooned tuleb välja jätta või muuta kirjakeele reeglitele vastavaks. Kõneleja takerdumisi võib näidata, kui see on vajalik. Võõrkelne jutt. Mõned tsitaadid on võõrkeelsed ja nendega ümberkäimine oleneb tsitaadi iseloomust. • Suulise võõrkeelse tsitaadi tõlgib tavaliselt ajakirjanik või toimetaja ise. • Varem tõlgitud tekstide puhul oleneb tõlke valik sellest, kas tegu on kanoonilise teksti- tõlkega või mitte. Kanooniliste tekstide puhul säilitakse tõlge nii nagu see oli. Muudel
" 8.2 Kevad-suvine kahevõitlus 1990. aasta kevadel olid Eesti krone trükkivad masinad käivitatud, kuid sama aasta sügisel oleks need koduste taksituste tõttu võinud ka seiskuda. Takistused raha trükkimiskulude katmiseks, milleks pidi Eesti Pank saatma valitsusele taotluse eraldada paberrahade trükkimiseks valuutat. Eesti Panga poolt on kõik tehtud ja korras, kuid valitsus oli see kelle taha rahade kättesaamine takerdus. Selliseid takerdumisi pole lihtne selgitada , sest riigikassas oli tegelikult raha. Jääb küsimärgi alla, miks E. Savisaar selle ülekandmisega venitas? Võib-olla lootis, et krooni ummikusseaetud trükkimine võimaldab ostutähe juurde tagasi pöörduda? Erinevad arusaamatused Eesti Panga ja valitsuse vahel tekkitasid just rünnakuid ja süüdistusi Eesti Pangale igast ilmakaarest. 1990. a suvel ründasid Eesti Panka ja siinset pangandust nii omad kui võõrad. Eesti Maapanga peadirektor Harry-Elmar Volmer (17
annaabi.ee 
