Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse. Punaarmee loovutas kogu L-Eesti ning tänu sakslaste takerdumisele Kesk Eestis , vabanes P-Eesti Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini. Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda) Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N- okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja
reklaamimine televisioonis ja raadios. Kuigi kohtupoolseid tõlgendusi vaidlusalustele juhtumitele (veel) ei ole, saab siiski juba väita, et senised reklaamipiirangud ei ole tegelikkuses vähendanud reklaamimise intensiivsust ega nähtavust. Seetõttu peame vajalikuks tõlgenduslike piirangute asemel kehtestada ühemõttelisemad piirangud, mis reklaamide intensiivsust ka reaalselt vähendaksid, lisaks hõlbustaksid järelevalvetööd ning vähendaksid ohtu selle takerdumisele pikkadesse kohtuvaidlustesse. Reklaamiseaduses on vajalik sätestada, et tarbijakrediidi reklaam võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet pakutava finantsteenuse, teenuse osutaja (nimi, tegevusloa number) ning tegevuskoha kohta, mis esitatakse ilma igasuguste sõnaliste ja/või kujunduslike lisanditeta. Mitte lubada tarbijakrediiti reklaamida televisioonis ja raadios. 5.3. Meetmed võlgadega toimetuleku toetamiseks
annaabi.ee 
