Plaatoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed.Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis eu õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu meenutame vaid seda, mida teadsime juba varem. Kokkuvõte Platon väitis, et lisaks meeltele tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maiilma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid
· Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles. · Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte. · Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama näilist jäljendust tõelisuseks. · Matemaatilised väited kehtivad ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta. · Luuletaja on tiibadega olevus. KOKKUVÕTE · Platon väitis, et lisaks meeltega tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda saab selgitada. Platoni nn koopamüüdi abil elavad inimesed koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks · Ideed moosustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öelda näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.
Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine. Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70). 3. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist (see on see, mida inimene peab teadma selleks, et tuua teadvusesse või kasutada teadmisi, mida ta oli
annaabi.ee 
