jättes vahetult suurelt kitkutud linnukehandilt võetud vormina Korduvalt esinev motiiv varasemates toestes Võimalik, et kana tähistas kunstnikule mingit sovetliku olme koondkuju oli ju kana napi toiduvalikuga aegadel ihaldatud sihtmärk igapäevastes poesabades konutavale liiduvabariigi kodanikule Ülo Õuna poolt viimasena loodudlinnumulaaz võib kanda aga veelgi konkreetsemat sõnumit: viimane kalkun on ka viimane skulptor Tundlikult olukorda tajuvale kunstnikule on selge, et modernistlik diskursus, mille keelt ta oli nii tulemusrikkalt ammendanud ja interpreteerinud, oli skulptuuris lõppemas ka siin Eestis Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ahti Seppet hingestatus ja osadus ideaalsega ilmnes 1980ndatel Esmased pisiskulptuurid ja objektid olid humoorika alatooniga Hiljem lisandusid sürreaalne nägemus ja perfektne tehnika End kehtestasid kordumatus ja uudsus klassikaliste
Inimene on 2 Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 3 Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 4 sõltuvuses maailmaga, mitte maailm inimesega. Inimene ilma maailmata ei saaks hakkama, maailm ilma inimeseta saaks. 2. OLEMINE JA AEGA Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab. Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). Püüame seda erinevust kirjeldada. Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. Selline eristamine on mõttekas. 4 Me võime ettekujutada mingite asjade olemust, ilma et me teaksime, kas need asjad ka tõeliselt eksisteerivad. Ma võin visualiseerida, endale teadmata kas see on olemas või mitte,
edasi liikuda. Inimkond peab leidma oma mõtlemise tee alguse üles. Tema mõtlemises peitub sügavat tegelikkuse lähedust ja nakatavat jõudu. Tema fragmendid tiivustasid edasimõtlema ning edasi uurima. Ta leidis ja on leidnud endale palju mõtteosalisi. Kuigi tema mõtlemise pinnal ei ole kujunenud koolkonda on ta olnud tõukeadjaks paljudele erinevatele suundadele. Heidegger kutsus üles mõtlema nagu Sokrates Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab. Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). Püüame seda erinevust kirjeldada. Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. Selline eristamine on mõttekas. Me võime ettekujutada mingite asjade olemust, ilma et me teaksime, kas need asjad ka tõeliselt eksisteerivad. Näiteks ma võin omale ettekujutada metalli, mille erikaal on 0,7, seega metalli, mis võib vee peal ujuda
annaabi.ee 
