Ülemäärase tormakuse ohjeldamine. Nt õpetaja näitab õpilasele lahendusläiku etapiti. Kui ollakse liigselt tormakas siis näiteks õpilane võib teada valemit, tahab aga kiiresti valmis saaa, mistõttu võib tekkida viga. Õpetaja aga ju ei tea kas õpilane teab tõesti valemit ja oli lihtsalt tormakas. 4) Psühholoogiline diferentseerimine. Inimestel võib esineda kaks äärmuslikku tajumisviisi: • Väljast sõltuvad – ehk globaalse tajustiiliga inimesed näevad asju tervikuna. Neil on raske keskenduda erinevatele osadele. • Väljast sõltumatud - ehk analüütilise tajustiiliga inimesed tajuvad terviku osi ja suudavad neid analüüsida. Enamike inimeste stiil jääb kahe äärmuse vahele. 5) Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Väljast sõltumatuid õpilasi iseloomustab informatsiooni aktiivne töötamine (oma arvamus) Väljast sõltuvaid õpilasi iseloomustab passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet
läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine. Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Psühholoogiline diferentseerimine - inimeste tunnetustegevus osade ja terviku tajumisel. Niisiis psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma, kas tervikuna (globaalse tajustiiliga – väljast sõltuvad) või terviku osadena (analüütilise tunnetusstiiliga – väljast sõltumatud). Siiski pole psühholoogilise diferentseerimise võime nii ühetähenduslik. Käitume ju erinevalt afektiseisundis ja olukorras, kus on aega järele mõelda. Enamiku inimeste psühholoogilise diferentseerimise stiil jääb kahe äärmuse vahele kaldudes ühe või teise poole, mida ei saa pidada ei puuduseks ega vooruseks