MIS ON HELI? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB? Heli tekitavad võnkuvad kehad: Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile Trummikile võnkumist tajumegi helina Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Helisev pillikeel Orelivile Saag puu lõikamisel Töötav auto mootor Jne. HELI KIIRUS Heli kiirus erinevates ainetes on erinev Õhus sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s Vees, kiirusega 1450 m/s Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus
Kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab. Einsteini sõnul ongi gravitatsiooniline kiirendus põhimõtteliselt eristamatu raketimootori tekitatud kiirendusest. · See iseenesest ei ole veel kuigi revolutsiooniline tähelepanek, kuid Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Seda kõverust me aga gravitatsioonina tajumegi. · Relatiivsusteooriast tuleneb ka üks kuulsamaid valemeid, mille kohaselt on mass ja energia üksteiseks muundatavad. E=mc² ehk energia on massi ja valguse kiiruse ruudu korrutis. · Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass
üldrelatiivsusteooria. Näitena võiks taas kosmoselaeva kasutada: kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab. Einsteini sõnul ongi gravitatsiooniline kiirendus põhimõtteliselt eristamatu raketimootori tekitatud kiirendusest. Iseenesest ei ole see veel revolutsiooniline tähelepanek, kuid Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Sedasama kõverust tajumegi me gravitatsioonina. Kui kosmosesse reisinud kaksik peaks õnnetul kombel mustale augule liiga lähedale sattuma, ei saa ta oma Maal ootava kaksikvennaga enam kunagi kokku ning musta auku langedes venitatakse teda pikemaks nagu spagetti. Lõpp saabuks tema jaoks õnneks küll kiiresti, kuid Maalt oma venna hukku jälgivale kaksikule tundub, et see ei lõpe kunagi. Pidev langus musta augu suunas võtab tema jaoks aega rohkem, kui kogu Universum on eksisteerinud. Aegruumi kui
heli levimine. 5 Heli Võnkuvad kehad tekitavad heli ja neid nimetatakse heliallikateks. Helisev pillikeel, orelivile, saag puu lõikamisel, töötav auto mootor jne. on heliallikad ehk võnkuvad kehad. Võnkuvad kehad panevad õhu liikuma. Õhu kaudu kandub võnkuine meie kõrva ja kõrvas olev truikile hakkab samuti võnkuma. Trummikile võnkumine kordab keha võnkumist. Trummikile võnkumisi tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Heli levimine ja peegeldumine Kui kujutada ette end kalal ning visata vette kork, siis korgist levivad veepinnal lained. Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas. Heli levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. 1960. aastal ehitati Tallinna lauluväljakule hiigelsuur kaar, et lauljate hääl kostaks tuhandete kuulajateni. Lauljad asuvad kaare all, nende heli peegeldub kaarelt ja levib lauluväljakule
Paneme kangi ühte otsa koormise massiga 100 g. Otsime teisele niisama suure massiga koormisele koha kangil, nii et kang oleks tasakaalus. 6 Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha. Kuidas me helisid kuuleme? Õhu kaudu kandub võnkumine meie kõrva ja kõrvas olev trummikile hakkab samuti võnkuma, seda tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Õhuta ruumis heli ei levi.Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli mille sagedus on väiksem kui 16Hz nimetatakse infraheliks, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks. Laineks nimetatakse võnkumse levimist keskkonna (vees). Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb.
annaabi.ee 
