suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks. 5) AJALOOLINE STIIL Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning kindlasti aitasid töö tegemisel kaasa hallutsinatsioonid ja reaalsuse tajumatus. Tol perioodil paiknes kunstnik Pariisis ning vähemal või suuremal määral andis oma panuse sealne õhkkond. ,,Põrgu" on Viiralti üks kuulsamaid maale. 6) ISIKLIK VAATENURK Minu isiklik arvamus on, et maal on väga juhitav ning esimese pilguga jääb väga segaseks, miks teos nii tunnustatud on. Lähemal uurimisel leidsin, et iga viimne detail on niivõrd põnev ja paneb mõtlema, miks on see seal ja mis sellega öelda tahetakse. Samuti kujude seotus annab tõesti
Protagoraselt on säilinud veel kolmas teosefragment, kus kõneletakse jumalatest. Eelöeldust tulenevalt paistab ahvatlevana võimalus, interpreteerida seda fragmenti normatiivse põhjendamise probleemi kontekstis, ehkki tekstis endas viidet niisugusele kontekstile ei ole. Fragment ise on järgmine: Jumalatest ei saa ma midagi väita – ei seda, et nad on, ei seda, et neid ei ole, ega seda, kuidas nad välja näevad. Palju takistab seda: jumalate mittenähtavus (tajumatus) nagu ka inimelu lühidus. (DK 80 B 4) Jällegi ei ole täpsustavat konteksti. Kui seda fragmenti lähemalt uurida, siis selgub, et siin ei väideta, et jumalaid ei ole. Pigem eeldatakse siiski nende olemasolu, kui üteldakse, et nad on nähtamatud. Küll aga väidetakse, et nende kohta on võimatu midagi lähemalt teada. Seda väidet põhjendatakse peamiselt jumalate 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01
annaabi.ee 
