ümbritsevas keskkonnas; et tekiks tervikarusaam, tervikaisting jne. Tajuda saab väliskeskonnas olemasolevaid stiimuleid, sisekeskonnas oma (füülist poolt saab sisemiselt aint kasutada) kehaasendite tunnetus: motoorika, nt kaheljalal hüppamine jne. Missuguseid tajuomadusi on olemas. Väliskeskkonnas peab infot vastu võtma ja taju ütleb (peab ütlema), millega on tegemist. Siinkohal on oluline: kiirus (kui kiiresti saadakse aru, millega tegemist), maht (tajumaht muutub oluliseks hulkade haaramisega, nt kui laual on2, 3, 4objekti, kui mitut ta suudab haarata hulgana). Ka tsk ei suuda haarata terve klassiruumi nt. (maht võimaldab tajuda rohkem kui ühte objekti samaaegselt). Taju omadusest veel: mõtestatus (kui võrv tajume objekti läbi tema tunnuste, mida me temaga teha saaks, w kuidas see asi käitub w mis selle asjaga veel koos võiks käia jnejne). + eristusvõime ehk diferentseeritus (see vüimaldab eristada
Tajus mis probleemid on – taju diferentseeritus. Selleks et objekte eristada, peab tajuma nende erinevusi, nt suuruse erinevusi. Eristamine hulade osas – kus on palju, kus on vähem. Ei pea arvu teadma, aga peab aru saama taju tasandil, et ühes on rohkem ja teises on vähem. Üheks probleemide allikaks on taju maht. Et hulka tajuda, selleks peab tajuma rohkem kui ühte objekti, seda võimaldab taju maht. Matemaatikaraskustega laste tajumaht ei ole nii suur kui tavaarenguga lastel. Nemad kipuvad kinni jääma 1-2-3 objekti. Seetõttu võivad olla raskustes, et otsustada kas neljases hulgas on asju rohkem/vähem kui kuueses hulgas. Tähelepanu – valivus on probleemiks, et leida üles oluline info. Valivus toetub teistele psüühilistele, kognitiivsetele operatsioonidele selleks, et otsustada, mis on oluline, peab mõtlemise tasandil teadma, mis on oluline. Puhtalt tähelepanu küsimus see ei ole
annaabi.ee 
