Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida
õpiobjektis selgitatud moel) Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid) Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis hierarhiliselt: eesmärgina (prefrontaalkoor) üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad)
Maskeerimine - Ühe stiimuli mõju teisele, kasutatakse stiimulite töötluse uurimiseks erinevatel tasanditel - Tagasimaskeerimine nägemises samas rollis kui varjutamine kuulmises – katkestada teadlik töötlus - Ettepoole maskeerimise mõju ei kesta kaua. - Mida kauem kestab esimene stiimul, seda hiljem on maksimaalse maskeerimise hetk Miks siis kasutatakse? Töötluse jälgimiseks erinevatel tasanditel – osa stiimulite (semantilisest, tajulisest jm) töötlusest on kahtlemata alalävine Teadvustamiseks tarvis vähemalt 2 asja: - Piisavat tugevat stiimuli signaali, hästi kättesaadavat stiimulit (maskeerimine häirib seda) - Ülalt alla tähelepanu (saab häirida alternatiivse tähelepanulise ülesandega) Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib selle põhjustada liiga nõrk signaal (alalävine töötlus) või puudub tähelepanu (eelteadvuslik) Aju TP-süsteem
annaabi.ee 
