Omadussõnade kohta on teada, et kooli jõudnud kerge VAA lastel on kõnes väga vähe omadussõnu. Algklassides omadussõnade hulk laste kõnes on üsna vähene. Teisest küljest lisaks kõnearengule mõjutab tajuline selgitus? ka mõtlemises rühmitamise oskuse arengut. Erinevatesse hulkadesse saab panna vaid neid asju, mida erinevatena tajutakse. Kui lapsel ei ole punase ja oranži vahel vahet, paneb kõik ühte hunnikusse. Kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, kus saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist
Algklassides omadussõnade hulk laste kõnes on üsna vähene. Teisest küljest lisaks kõnearengule mõjutab tajuline selgitus? ka mõtlemises rühmitamise oskuse arengut. Erinevatesse hulkadesse saab panna vaid neid asju, mida erinevatena tajutakse. Kui lapsel ei ole punase ja oranži vahel vahet, paneb kõik ühte hunnikusse. Selleks et rühmitada saaks (mida väiksemad lapsed, seda enam rühmitavad väliste tunnuste alustel - suurus, värvus jne). kui laps tajulises mõttes vahet ei tee, siis tema jaoks on rühmitamine suht mõttetu asi. Rühmitamisega on VAA lastel raskusi ja need raskused saavad tõenäoliselt alguse taju vähesest diferentseeritusest. Taju definitsiooni järgi on aktiivne protsess. Taju ei ole nagu fotoaparaat, et saame kõik klõpsuga pildi peale, vaid taju valib välja, mida tajuda ja vajadusel teeb midagi nende objektidega. Kui vaja objekti pöörata, siis taju peab seda objekti natuke pöörama, et aru saada, millega on tegemist