· Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav inimene asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulike jooni · Samastamine e identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga
probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Kompimistaju. Aitab siis, kui me mingil põhjusel asja ei näe. Nt pimedas. VAA lastel võib siin olla raskusi. Nad ei pruugi puudutades ära tunda, millega on tegemist. Osadel lastel võib kompimistaju olla teiste tajuliikidega paremini arenenud. Suudavad kompimise teel omandatud infot paremini tajuda kui visuaalset või kuulmisinfot. Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Kompimistaju. Aitab siis, kui me mingil põhjusel asja ei näe. Nt pimedas. VAA lastel võib siin olla raskusi. Nad ei pruugi puudutades ära tunda, millega on tegemist. Osadel lastel võib kompimistaju olla teiste tajuliikidega olla paremini arenenud. Suudavad kompimise teel omandatud infot paremini tajuda kui visuaalset või kuulmisinfot. Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha, kui neid
annaabi.ee 
