tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks
Nominatiiv-akusatiivsed keeled - keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient(semantiline roll) - lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika(nimetatakse ka tajufoneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus - grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia - mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi
seisukohalt. 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastustega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Kõneloome uurimist on nimetatud artikulatoorseks foneetikaks, kõnesignaali analüüsi akustiliseks foneetikaks ja kõnetuvastuse uurimist auditiivseks ehk tajufoneetikaks. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähti etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määratleda keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi. 7. Foneetiline transkriptsioon.
Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi
annaabi.ee 
