aint teatud ärritajatele Weberi fraktsioon: I/I=const I stiimuli lävi määr I diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel i-le tekib vaevumärgatav erinevus. Fechneri seadus: S=k log I S aistingu määr K Weberi fraktsioooni sisaldav konstant I stiimuli füüsikaline suurus (määr) Stevens'i seadus S=kIb S aisting I stiimuli füüsikaline määr b eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne k tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. (ÜLEMIN E!) Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium (kui range on otsustamine); mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse vüi lõdva kriteeriumi järgi. d' - kriteerium, - kallutused
peame ärritaja määra suurendama üha suuremas proportsioonis. Weber-Fechneri seadus on psühhofüüsika põhiseaduseks ning see kõlab alljärgnevalt: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Ehk suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt. Stevens´i seadus: S = k * Ib ; kus S= aisting; I= stiimuli füüsikaline määr; b= eksponentsiaal, mis on antud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne; k= tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. Kui Weber ja Fechner mõõtsid vaid läve muutuseid, siis Stevens tegi katseid, kus katseisikud pidid ärritajaid hinnates omistama neid arvväärtuseid. Erinevuste tundlikkus on seega suhteline, kuna sõltub ärritaja määrast. Mida kõrgem on algärritaja määr, seda suurem peab olema algärritaja ja temast erineva uue ärritaja erinevus, et seda oleks võimalik subjektiivselt eristada
annaabi.ee 
