Sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele. On määratletud vaatleja kaudu: olla punane = paista punane vaatlejale. Tajude relatiivsus Taju suhtelisuse argument (Blackburn) – objekt võib erinevate vaatlejate jaoks lõhnata erinevalt, kumbki pole õige ega vale, seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ja lõhna võib pidada vaimust sõltuvaks. Muutused tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset. Selle argumendi jaoks on oluline, et vaatlejate kohastumus oleks võrdväärne, muidu 1 eksiks. Seega, kas objektil pole ühtegi õiget lõhna või on tal mitu lõhna? Maailm ei saa sisaldada liiga palju lõhnu, siis oleks ühel objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavad lõhnad asuma vaimus. = sekundaarsete kvaliteetide idealism. Descartes ja tema kaasaegsed lõid duaalsuse kahe maailmapildi vahel:
Taju suhtelisuse argument (Blackburn). Oletame, et mingi objekt lõhnab ühe vaatleja (O) meelest teatud viisil ning mõne teise vaatleja (O*) meelest hoopis teistmoodi. Kuivõrd O ja O* on võrdselt hästi eluks kohastunud, pole alust öelda, et ainult O või O* tajub lõhna õigesti. Seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ning lõhna võib pidada täielikult vaimust sõltuvaks. On üldteada, et muutused meie tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset kvaliteedid sõltuvad vastuvõtjast. Argumendi jaoks on tähtis, et kohastumus oleks võrdväärne, sest muidu saaks öelda, et üks vaatleja tajub korrektselt ja teine eksib. Miks mitte öelda, et nt tõelised värvused on need, midatajuvad need olendid, kes on värvinägemiseks kõige paremini kohastunud? Ning tõelised lõhnad on need, mida tajuvad olendid, kelle lõhnataju on kõige parem, jne.
annaabi.ee 
