Kui pöörata tähelepanu üksnes kaemusele ja abstraheeruda kõigest muust, siis omavad nähtumused alati ruumilist ja ajalist ulatust. Ettekujutust konkreetsest ruumist ja ajast saab aga alati iseloomustada ekstensiivse suurusega. Ekstensiivseks nimetatakse “igasugust suurust, mille puhul ettekujutus tervikust tehakse võimalikuks tänu ettekujutusele osadest”, s.t. tegemist on osade liitmise kaudu kujuneva suurusega. Kvaliteedi kategooriatele vastavad: 2. Tajuantitsipatsioonid: “Kõigis nähtumustes omab reaalne, mis on aistingute objektiks, intensiivset suurust, s.t. astet” (B 207). Teiste sõnadega, kõigel aistitaval on tema kvalitatiivsuses üks või teine aste, sama omadus võib omada erinevatel astmetel intensiivsust. See ei ole enam mitte ruumi või aja osadest moodustuv ekstensiivne suurus, vaid “intensiivne suurus”. Antitsipatsioonile, s.t. ennustusele, viitab Kant selles mõttes, et
loodusteaduse üldisemad seadused. Kvantiteedi kategooriad ja lk 66-67, mis millele vastab? Kaemusaksioom – ekstensiivne suurus ehk me teame, et objektid omavad ajalis-ruumilist mõõdet. Ajalis-ruumilised mõõtmeid saab osadeks võtta ( nt. tahvli pindala, eluiga). Ekstensiive suurus on liitmise teel ehk ükskõik, mida me kaeme, sellel on ekstensiivne suurus. Üks loodusteadusliku uurimisobjekt. Kvaliteedi kategooriatele vastavad: tajuantitsipatsioonid – ettenägemist nähtumustest. Intensiivne suurus, mida tajume taju kaudu. Me ei saa nähtumusi osadeks võtta, sest puudub ajalis-ruumiline mõõde. Intensiivne suurus ehk nt. kas miski on soe või külm. Igal kvaliteedil on oma intensiivsuse aste ehk suurus. Teadust on nii palju kui on matemaatikat. Suurus peab olema määratletav – intensiivne ja ekstensiivne suurus. Suurused moodustavad ühelaadsete sünteesist. Ruum ja aeg on
annaabi.ee 
