mida Ravic õigel hetkel ka enda kasuks pöörata oskas. 3) Mida tähendab inimlik solidaarsus? Inimlik solidaarsus on mõiste, mida Teise maailmasõja aegadel sugugi ei tunnistatud, ent mida tähtsustati kõrgelt hilisematel aastal. See tähendab vastastikust teineteisemõistmist, austust mis tahes kultuuri, rassi või üleüldiste vaadete esindaja suhtes. Ravicis oli inimlik solidaarsus minu arvates tugevalt arenenud, seda just tänu oma haritusele, taiplikkusele ja heale inimeste läbinägemisoskusele. Vastavalt olukorrale suutis ta objektiivselt analüüsida mis tahes isiksust ja selle käitumisviise. Veel vähem tulnuks vastupidine seisukoht kõne alla just põhjusel, et Ravic ise oli soovinud Saksamaalt lahkuda, tundes sügavat vastumeelt selle ülekohtuse poliitika suhtes. Temal endal tuli sisimas loota end ümbritsevate tolerantsile. Õnneks polnud seda valitseva
Essee Juhendaja:... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda täpsem ülevaade autori Francis Fukuyama artiklis Ajaloo Lõpp. Soovides leida eelkõige vastuseid küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik? Kuna F. Fukuyama artiklit mõistetakse tihti erinevalt, siis sellest tulenevalt on ka vajadus suuremale taiplikkusele ja sisukamale analüüsile, et vastata täpsemalt eeltoodud küsimusele. Seega kästitlen täpsemalt teemat, mis võib praegust liberalismi ohustada ning soovin anda laiemat ülevaadet Fukuyama liberalismi käsitluse valu kohtadele. Soovides eelnevat analüüsi siduda uue võimaliku ideoloogiaga, mis liberalismi säärasel kujul võib kahjustada või isegi areenilt tõugata. Mille abil on soov saada fokusseeritud vastus küsimusele, kas ajaloo lõpp Fukuyama – stiilis on üleüldse võimalik
Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ-testide alusel tehtud otsustused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsus- testide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120–130) mõõdavad pigem nii-öelda kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intel- ligentsusele, s.o taiplikkusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat – võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002). Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale
annaabi.ee 
