sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat faktiliselt oma võimu all Inglise Ida-India Kompanii. 300 aastat kestnud Moguli riik lakkas olemast ja 1877. aastal kuulutati Inglise kuninganna Victoria India keisrinnaks, keda Indias esindas asekuningas. 1885. aastal rajasid 12 India haritlast India rahvuskongressi. Hiina 19. sajandil ja 20. sajandi algul : Hiina nimekaim salaühing oli 1843. aastal tekkinud Taevase Valitseja Austamise Ühing, mille liikmeid nimetati taipingideks. Taipingide mäss välismaalaste ja Hinat valitsevate mandzude vastu kestis 15.a. teine suurem rahvaliikumine oli bokserite ehk rusikavõitlusharrastajate mäss 1899-1901.a. mõlemad mässud suruti maha. 1912.a kukutati Hiinas monarhia ja kuulutati välja vabariik. Jaapani avamine : Jaapan oli eurooplastele 17-19. sajandi keskpaigani suletud, ja sinna ei lubatud ühtegi välismaalast. 1853-1854.a tegi USA laevastik retke Edo lahte, mispeale Jaapan avanes. 1868.a algas Jaapanis
toodud kaupade vastu. 1843. a. tekkis Luna-Hiinas uus salahing Taevase Valitseja Austamise hing. Selle rajas klakoolipetaja Hong. Ta oli tutvunud kristliku petusega, kohandanud selle phimtteid Hiina traditsioonilistele tekspidamistele ja pdis oma mtteid hakata levitama rahva seas. See viis paratamatult kokkuprkele valitsusvimudega. Salahing alustas relvavitlust Qingi dnastia vastu ja see kestis 15 aastat. Hongi poolehoidjaid hakati kutsuma taipingideks suure hveolu eest vitlejateks. Kesk-Hiinas lid nad oma riigi, mille nimetasid Suure Hveolu Taevariigiks. Pealinnaks sai Nanking. Hong kuulutati uue riigi keisriks. Ta lhemad vitluskaaslased said vrsti tiitli. Talupojad, kes olid massiliselt hinenud taipingidega, ei saanud midagi. Peagi tekkisid taipingide seas lahkhelid, isegi kokkuprked. Paljud lksid koju, saamata lubatud hveolu. Taipingide juhid ei suutnud korrastada riigi rahandust, luua kontakte teiste