diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt Neuman niisiis muusikuna harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga. 7. Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÜLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill: ,,Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime
Moskva- Habarovsk Petropavlovsk . Sellel reisil hakkasid ilmnema Meri juhiomadustele ja vastutusvõimeleviitavad jooned, mis tema hilisemas tegevuses nii tuttavaks said. Lennart oli tõesti meie -grupi juht ja me kutsusime teda bossiks. Ega ta meid siiski käsutanud, sest olime ju kõik jõudnud akadeemilisel redelil üsna kõrgele. Tal polnud vaja häält kõrgendada, kuigi kujutasime endast kirjut kampa erinevaid iseloomusid. Taipasime alateadlikult, et me peame seda meest uskuma," meenutab retkest osa võtnud Hans Trass ehk Sambliku-Ants, nagu kaaslased teda kutsusid. Ka Erast Parmasto märkas Kaug-Ida reisi ajal esimest korda tema juhiomadusi: "Välispidiselt ei andnud tema juhistaatusest miski märku, kui selleks mitte arvata nahkset kaarditaskut, mida ei unusta mainida ükski Lennartiga koos ekspeditsioonil käinu. Legendaarne kaarditasku oli nagu osa temast endast, alati kaasas ja käeulatuses
Aga pirukaga oli tegemist; sellega nägime otsata palju vaeva. Taigna segasime kaugel metsas valmis ja küpsetasime seda ka metsas. Pikema aja pärast saime sellega hakkama ja isegi päris rahuldavalt. Aga see võttis aega; ja kulus kolm pesukausitäit jahu, enne kui asjast asi sai. Põletasime endid mitmest kohast ja silmad pidid meil suitsust pimedaks jääma. Lugu oli nii, et me vajasime ainult koorikuid, aga taigen ei tahtnud kuidagi kerkida ja vajus alati lössi. Lõpuks muidugi taipasime õigest otsast peale hakata ja panime redeli kohe pirukaga koos küpsema. Jäime ööks otsaks Jimi juurde, kiskusime lina ribadeks, palmitsesime ribad kokku, ja ammu enne päevatõusu oli meil keftake' köis, mille otsas rahulikult igaüks oleks võinud rippuda. Kujutasime ette, et redeli valmistamine kestis üheksa kuud. Enne lõunat viisime redeli metsa kaasa, aga see ei mahtunud piruka sisse. Kuna olime ära
annaabi.ee 
