kasti peale panna. Järsku jätab ahv karjumise, võtab kasti, paneb selle teise kasti peale ja ronib üles (Krull, 2001). Köhler korraldas sellised katseid paljudes tingimustes ja selgus, et avastamise teel õppimisele saab kaasa aidata, kui luuakse soodsad välitingimused. Lahendus leitakse kiiremini, kui olukord on juba tuttav. Selgus ka teine avastamisele iseloomulik asjaolu, nimelt probleemi lahendus ilmneb ootamatu taipamisena, nn ahhaana (Krull, 2001). Gestaltpsühholoogid uurisid väliskeskkonnast tulenevaid ajendeid, mis kutsuvad esile uute seoste tajumise ja neid tajuprotsesse endid, mis andsid tõuke õppimisel käivituvate kognitiivsete õppeprotsesside uurimisele ja suunatud avastusliku õppimise käsitluste tekkele (Krull, 2001). 3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena Õppimine võib olla nii tahtlik kui tahtmatu. Õpetaja seisukohalt oleks parim, kui õpilased
5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused? Nad väitsid, et õppimist ei saa seletada ilma mõtlemise protsessita. 6. Millised on geštaltpsühholoogia põhiseisukohad taju iseloomu (vormi) ja selle kujunemise kohta? Inimestel on kalduvus anda tajutavale „hea vorm“. Uus mõttestruktuur sünnib ootamatu taipamisena, nn ahhaa’na. 7. Mis tähenduses võib geštaltpsühholooge pidada suunatud avatusõppele teoreetilise aluse panijateks. Nad näitasid, et probleemi lahenduseni jõudmist aitab soodsate välistingimuste loomine. 8. Milliste põhiliste mälutüüpide vahendusel kirjeldavad õppimisprotsesse kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad? 1) sensoorne mälu. 2) lühiajaline mälu 3) pikajaline mälu 9