................................................................................. 14 Sissejuhatus Järgnevas referaadis soovin edastada informatsiooni taimetoitluse kohta. Sellest, mida selline eluviis endast kujutab ning üldiselt vegetaarlusest. Plussidest ning miinustest taimetoitluse 2 puhul. Taimetoitluse põhjendusena on esitatud nii vastuseisu loomade tapmisele ja tööstuslikes tingimustes pidamisele, inimese looduslikku taimtoidulisust kui ka muret keskkonna pärast. On väidetud, et taimepõhised toitumisviisid võivad õige plaanimise korral rahuldada keha toitainevajadusi, parandada immuunsust ning vähendada vähi- ja teiste surmavate haiguste riski. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Samuti tutvustan põhjalikumalt erinevaid taimetoitluse liike ning kuulsamaid selle eluviisiga elavaid persoone. 1.1 Taimetoitlus
Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged>> küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid). Tulenevalt nende vastastikmõjude kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse: 1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3. Konkurentsi 4. Parasitismi 5. Kisklust e. karnivooriat (II astme tarbijad) 6.Taimtoidulisust e. herbivooriat (I astme tarbijad) Sümbioos liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised