Hispaanias ja Portugalis, kus põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · Patogeen elab mullas kui ka taimede kudedes. · Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike tüvel, millega kaasneb sageli tume eritis koorel. · Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike toitaineid ning hukkub. · suudab üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas nagu taimekoed. 1.1.2 Taimlaid, puukoole ja põllumajandustaimi kahjustavad liigid · Phytophthora erinevad liigid kahjustavad leht- ja okaspuutaimi taimlates ja puukoolides. · Metsapuude puhul võtmeroll Phytophthora'sse nakatumisel on ka puukoolidel, kust levib · suur osa patogeene loodusesse. · Taimlates võib ohuks olla taimede kastmine avatud veekogust pärineva kastmisveega, sest haigustekitaja eosed suudavad ellu jääda veekogudes. Taimlates kasvavad seemikud on tundlikud juuremädanikku põhjustava
b) alalised, pidevaks istutusmaterjali kasvatamiseks. Riigimetsade tarvis toodab metsataimi hiljuti moodustatud RMK ühendpuukool, milline ühendab endas Pärnu lähedal Reiu taimlat, Räpina taimlat, Rakvere lähedal Kullenga taimlat, Rapla lähedal Purila taimlat, Tõrva lähedal Rulli taimlat ja taimlat Koeru alevikus. RMK metskondade juures on suuremad Iisaku, Sonda, Ahtme, Kullamaa, Õisu, Kuressaare ja Kärdla taimla. Üks suurimaid taimlaid on riigile kuuluv Tartu puukool, milline hakkab välja töötama avatud juurekavaga taimede tootmise optimaalset struktuuri ja toodab ka ise tublisti nii metsataimi, kui ilutaimi. Metsapuude ja ilutaimede taimlad on veel Järvseljal, Luual, Räpinas jne. Üsna arenenud on erapuukoolide võrk, millised toodavad samuti metsataimi, kuid väiksemates kogustes. RMK süsteem on viimastel aastatel stabiilselt tootnud 5