1959. aastast Tartus zooloogia ja botaanika instituudis. Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris pidevalt kosmilise kiirguse mõjul, taimed omastavad need fotosünteesil koos mitteradioaktiivse süsinikuga. 14C hakkab pärast teket lagunema. Surnud elusolendites 14C sisaldus ainult väheneb ning 14C sisalduse põhjal saab määrata objekti vanust. Kasutusala on umbes 50 000 aastat. Meetodil on probleeme proovivõtust lähtuvalt. 3. Taimkonnad ja nende tüübirühmad Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, 4 luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel,
enamasti 30–40 cm kõrguseks) ja meri-näkirohi (vähesed leiud). Majanduslikult kasutatakse Läänemere taimedest agariku lahtist vormi põisadrut (väetamiseks; sisaldab kaks korda rohkem lämmastikku kui loomasõnnik) ja meriheina (näiteks polsterdamiseks ja täitematerjaliks). Mereveetaimkonna kasvukohatüüp Kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub Läänemere taimestik mereveetaimkonna tüüpi (loe täiendavalt Eesti taimkonnad). Ta jaguneb omakorda hüdrolitoraali, sublitoraali ja pelagiaali alltüübiks. Hüdrolitoraal hõlmab rannanõlva osa keskmisest veepiirist kuni paguvee alampiirini. Tema taimkatet mõjutavad tugevasti lained ja talvine jää. Taimekooslused ei ole siin enamasti välja kujunenud, on esikoosluste laike, mille moodustavad soolarohi, rand-soodahein rand-ogamalts, hall soolmalts, valge kastehein ja kollakas kastehein ning liiv-merisinep. Paljudes madalates lahtedes
annaabi.ee 
