heintaimede kiire areng. Katteviljata uuskülvide esimene hooldusvõte on umbrohtude niitmine. Rohusöötade kvaliteeti iseloomustavad kõige täpsemini nende keemiline koostis ja toiteväärtus, silo puhul Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega toitainetega vöaguse, niiskue osas. Üheaastaste umbrohtude ka fermentatsioonoprotsessi tulemusi hindavad hgieeninäitajad. Rohusööda keemilise koostise hindalmisel levik on uuskülvis üsna sage ja seetõttu ka taimikute niitmine 15 cm kõrguselt tihti hädavajalik (see kasutatakse kas Weende süsteemi või Usas kautusele võetus van Soesti süsteemi. Weende süsteemi- pidurdab umbrohtude kasvu ja välistab umbrohtude seemnete valmimist ning levikut.) Mõnel juhul toorkiu, proteiini määramine. Van Soesti süsteem- eristatakse näiteks neutaraaökiudu, happekiudu näiteks lühiealiste kaheiduleheliste umbrohtude levikul on ka keemiline umbrohu tõrje vastrajatud kiufraktsioonis
273,4 tuh ha, seega oli rohumaid Eestis kokku 495,2 tuh ha. Heintaimed segukülvides Ajalooliselt kõige varem tehti segukülve põllukülvikorras, sellest ajast ristikurohke põldhein on tänapäevani põlluviljakuse hoidja ja väärtusliku loomasööda tootja. Kaasajal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspolitiika rakendamise seaduse järgi lühiajaliste rohumaade (1-4 aastat vana taimik) toetused poole suuremad vanemate taimikute kasvatamise toetustest. See kiirendab heintaimekülvide uuendamist ja tõstab viljeluskultuuri. Lühiajalistel rohumaadel kasvatatakse kiirema algarenguga ja lühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud
annaabi.ee 
