Karjatamisele kulunud aega ja rohumaa nn puhkeperioodi kokku nimetatakse karjatamisringi kestvuseks. Nii nagu vabakarjatamise puhul, on ka rotatsioonilisel karjatamisviisil mitmesuguseid variatsioone. Portsjonviisiline karjatamine ehk ribakarjatamise puhul on tegemist paindliku rotatsioonilise karjatamisviisiga, kus karjatatavat pinda ja seega rohusööda kogust piiratakse teisaldatava elektritaraga. Oluline on seejuures piirata karja juurdepääs juba söödud karjamaaosale, et anda taimikule aega normaalseks ädalakasvuks. Nii paindlik rotatsiooniline karjatamine kui ka portsjonkarjatamine nõuab suuremaid investeeringuid karjatarade ja -teede ehitamisesse, joogikohtade sagedam transportimine ja pidev töö karjatamise organiseerimisel vajab ka enam tööjõudu. Samas on antud karjatamisviisi eeliseks rohumaasaagi efektiivsem kasutamine ja karjamaataimedele sobiliku kasvukeskkonna loomise läbi kultuurtaimiku pikem eluiga.
hukkuda ka siis, kui nad on vahepeal kasvu lõpetanud ja soojade ilmadega hakkavad uuesti kasvama. Talvel võivad taimed hukkuda: · Külmumise külma tõttu tekivad taime rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja rakumembraanid purunevad. · Haudumise kui lumi tuleb sulale maale, siis lume all soojas taimedel jätkub intensiivne hingamine, kulutatakse ära toitained ja taim hukkub. Kui lumi tuleb lopsakale taimikule, siis muld ei külmu ära, kahjustuste vältimiseks tuleb niita. Lund võib rullida. Kevadel on võimalik lumele tuhka külvata, et lumi kiiremini ära sulaks. · Vettimise taimed hukkuvad õhupuudusel, seisvas soojas vees hukkuvad taimed kiiremini, kui külmas ja liikuvas vees. Vettimise all kannatab rukis rohkem kui nisu. Selle vältimiseks teha vesivagusid. · Jääkooriku jää tekitab mehaanilisi vigastusi; tähtis on, et ei koguneks liigne
annaabi.ee 
