Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi. Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma arvukate laugaste ja älvestega tuntud EpuKakerdi raba ( 363 km2). Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid: Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu. Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44. Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes
on omavahel ja merega ühendatud kitsa veenire jooma (vastavalt Maajooma ja Ulgjooma) kaudu. Nii joomad kui ka järved võivad ajuti kuivada. Teised rannajärved Juminda ja Pärispea poolsaarel on praktiliselt kõik juba kinni kasvanud. Ainult ajuti on vett Lammasjärves ning Angerja loigus Juminda poolsaare põhjatipus. Suuremad tehisjärved ja -tiigid asuvad kolmes suuremas mahajäetud savikarjääris: Kolgakülas, Loksal ja Turbuneemes. 3.3 Taimestik Lahemaa on rikas ja väärt paik taimharulduste poolest, siin on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Taimedest on üks silmatorkavamaid mets-kuukress (Lunaria rediviva), mida leidub hulgalisemalt Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus
annaabi.ee 
