laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne; rasvhapped hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara
kõikvõimalikes veekogudes. Inimeselt verd imevate linnusääskede valmikud talvituvad niisketes keldrites, lautades, koobastes ja urgudes, kust nad on kevadel ühed esimesed väljalendajad. Soomussääsed Soomussääski on Eestis vaid üks liik. Soomussääskede vastsed elavad suuremates taimedest rikaste veekogude põhjamudas. Igal pool Eestis ei pruugi neid kohata. Soomussääskede vastsed veepinnale ei tule, vaid puurivad oma hingamistorud taimevartes leiduvatesse õhusoontesse. Vastsed talvituvad ka vee all. Nad ründavad kõige rohkem järvede ääres, kus kasvab palju taimi. Metsasääsed Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või rohule, kus need talvituvad. Kõik ülejäänud sääsed munevad otse vette või ka veepinnale
Energiat vajame paljunemiseks, arenemiseks, kasvamiseks. Taimed on autotroofid, nad toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi protsessis. Selleks on vaja 1. Valgus eneriat, 2. Süsihappegaasi ja vett. Fotosünteesi tulemusena tekib glükoos ja kõrval produktina eraldub hapnik. Mis tähtsus on fotosünteesil? Kuna taim valmistab glükoosi, siis on see energia allikaks rakkudel. Mugulates, sibulates jne. Salvestub glükoos varuaine tärklisena. Taimevartes ka tselluloosina. Puhkeseisundis kasutavad taimed tärklist, lagundades seda uuesti glükoosiks. Loomadel on selleks varuaineks energia saamisel glükogeen e loomne tärklis. Alkohol lagundab selle varuaine(glükogeeni). Fotosünteesi üldvalem CO2 + H2O = C6 H12 O6 + O2 + H20 Fotosüntees jaotatakse: valgus ja pimedus staadiumiks. Valgus energia muundamiseks moodustuvad fotosüsteemid. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid vesinikukandja
annaabi.ee 
