elusainet moodustav osa. Maa taimkattes eristatakse järgmisi suuri üksusi: 1. Puistaimkond: metsad, hõrendiku, põõsastikud, puhmastikud. 2. rohttaimkond: rohtlad, niidud, rohusood, põllud. 3. Vaegtaimkond: kaljude, kõrbete ja liivikute avakooslused. 4. veetaimkond: mere-, magevee- ja riimveekooslused. - Taimestik. Taimestik ehk floora koosneb 300 000- 400 000 taimeliigist, 2/3 neist on õistaimed. Õistaimede sugukondade ja perekondade leviku alusel eristatakse maismaal 6 taimestikuregiooni ehk taimestikuriiki. Suurimat, põhjapoolkeral olevat holarktilist regiooni ehk Holarktist iseloomustavad pajulised, kaselised, ristõielised, nelgilised, roosõielised, sarikalised, kõrrelised. Liigirikkaim ja omapäraseim on Ida-Aasia ehk Hiina-Jaapani allregioon, mida peetakse paljude taimeperekondade tekkekohaks. Troopia jaguneb 2 regiooniks, mõlemaid iseloomustab palmiliste sugukond nin mürdiliste ja käpaliste rohkus. Paleotroopilisele regioonile on omased
Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane, keskmine temp. on 12oC. Lõuna-Alpides on kliima karmim ja sagedasti esineb pakast. Sajab kogu aasta ja sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Keskmine sademete hulk on u. 1500 mm/a. Jõgesid on palju ja nad on enamasti lühikesed ning kärestikulised. Põhjasaare järved on tekkelt tektoonilised ja Lõunasaare omad liustikutekkelised mägijärved. U-M moodustab omaette taimestikuregiooni, kus 79% taimedest on endeemsed. 24% territooriumist on metsa all ja 5% istandike all. Maavaradest leidub naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, raua-, vase- ja uraanimaaki, kulda, ilmeniiti, väävlit, kaoliini, ehituskivi ja mäekristalle. Enamik elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades (68%), millele järgnevad soojus- ja geotermaaljaamad. U-M söevaru on 6,4 mrd tonni, sellest 80% moodustab pruunsüsi. Naftavaru on 13 mln t
annaabi.ee 
