hooldamise teenust. Töö iseloom Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet
normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2
annaabi.ee 
