KOLLOIDID Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo-
selle aias kasvavad eriliigid . fundukk, mandel, pistaatsiapähkel. Vähem levinud on pöökpuupähkel, kesju. Koostiselt ja toiduks tarvitamise seisukohalt on pähklitele lähedased päevalille- ja kõrvitsaseemned. Pähkel on mitte ainult maitsev ja kõrge kalorsusega toiduaine, vaid ka küllaltki tugeva toimega ravivahend. Pähklid ja seemned on äärmiselt rikkad rasvade, valkude, asendamatute aminohapete, mõningate mineraalainete ja vitamiinide poolest. Kalorsuselt (600-700 kcal) on need taimesete produktide seas esirinnas. Valku on kreeka pähklites 15,6%, fundukkides 16,1% ning mandlites 18,6%, seda on isegi rohkem kui näiteks lihas. Siinjuures on tähtis seegi, et ka aminohapete koostise tasakaalustatuselt jääb pähklites sisalduv valk vaid õige pisut alla lihale, kuigi selles on vähevõitu lüsiini. Süsivesikute hulk pähklites moodustab 10-16%m aga rasvasisaldus kõigub alates 57,7% mandlites kuni 65,2% kreeka pähklites
annaabi.ee 
