pestit- põllumajanduses taime- veeringe kaudu pestitsiide mõjutab või keelata tao- siidid kaitsevahendina putu- levis üle maakera. kehahormoone liste tõrjevahen- kate, umbrohu ja taime- Inimeste ja loo- tootvat dite kasutamine haiguste tõrjeks, et suu- madeni jõuavad endokriinsüsteemi. ja tootmine vas- rendada taimesaake, ta- pestitsiidid sisse- Pestitsiidid on geno- tavalt pestitsiidi kistada toidu või muude hingamisel, läbi toksilised, kantsero- kahjulikkusele. materjalide riknemist toiduahela toiduga geensed, neurotoksi- Nõuda tarbija ning piirata inimesele ning joogiveega. lised, immunotoksi- teavitamist, kui ohtlike haiguste levikut. lised paljunemis- toode sisaldab
tööstuses nö tatmatult kodumajapidamiste või transpordis teatud kemikaalide, nende jäätmete ja kütuse mittetäieliku põlemise tulemusena. 107 toksilise orgaanilise ühendi seast on välja valitud 16 inimese tervisele kõige ohtlikumat ühendit. Nende hulka kuuluvad ka DDT ja PCB. Pestitsiidid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa
Nitrosoühendite teket võib takistada kõige efektsemalt C-vitamiin. Seepärast soovitatakse neile, kes kasutavad ravimina näiteks analgiini, püramidooni või pentalgiini, võtta kindlast ka C-vitamiini, pidurdamaks ravimitest nitrosoühendite teket. Õiges vahekorras ja koguses antud lämmastik-, kaalium-, ja fosforväetised võimaldavad nende paremat omastamist taimede poolt. Minevikus oldi aga arvamusel, et mineraalväetiste normi suurendamine tõstab järsult taimesaake. Tänapäeval on kindlaks tehtud, et see annab vaid väikese saagitõusu või ei täheldata seda hoopiski. Samal ajal eriti üleväetamisest tingituna satuvad vees hästi lahustuvad lämmastikväetised veeringesse ja uhutakse veekogusesse, põhjustades nende kinnikasvamist, aga ka joogivee, toiduainete ja kogu elukeskkonna saastumist. Seos elusorganismiga ja lämmastikuringe Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete,
annaabi.ee 
