kindlaks teha 1897. aastal ja see au kuulub teisele saksa teadlasele E. Fisherile. Keemiline lühitutvustus pajatab kofeiini kohta järgmist: üldvalem C8H10N4O2, valge, kristalne pulber, molekulmass 194, sulamistemperatuur 234236 oC, lahustub halvasti külmas ja väga hästi kuumas vees. Tänapäeva keemia edusammud lubavad kofeiini valmistada ka sünteetiliselt. Sellele vaatamata seostavad inimesed kofeiini ikkagi kõige rohkem kohviga. Kuid kofeiini leidub ka teistes taimesaadustes. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt valmistamisviisist, kofeiini 60140 mg; tass teed 2590 mg; kruus kakaod 530 mg, klaasitäis koolajooki 1030 mg ning viimase aja moeröögatus, energiajook, 1132 mg/100 ml kohta. Morfiin 1806. aastal isoleeris Friedrich Wilhelm Sertürner morfiini, mille nimetas kreeka unejumala Morpheuse järgi. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu.
stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes (kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes. Kaalium on koostöös naatriumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab kaaliumit 3,000 6,000 mg päevas.
annaabi.ee 
