4 1.1 Valgus Valgus on roheliste taimede elus esmajärgulise tähtsusega tegur, sest valguseta ei toimu assimilatsiooni, orgaanilise aine produtseerimist, valguse puudumisel kasvanud taimed on etioleerumid st. neil puudub klorofül. Taimede kasv sõltub valguse intensiivsusest ja valguse kestvusest (päeva pikkusest).Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks, mis avaldub kõige selgemini taimeriigil.(Laas 1967) Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talituslikke muutusi. Näiteks sõltub paljude taimede õite moodustumine ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2. Pikapäevataimed (nt kartul), vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist
võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011) Roheliste taimede jaoks on valgus limiteeriva tähtsusega tegur, ilma milleta ei toimu fotosünteesi, st ei sünteesita orgaanilist ainet. Valguse puudumisel kasvanud taimedel puudub klorofüll. Taimede kasv sõltub: 1. valguse intensiivsusest, 2. valguse kestvusest e päeva pikkusest. Organismide reaktsiooni ööpäevasele valguse- ja varjuperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub kõige selgemini taimeriigil. (Laas 1967) Taimede võras moodustub keeruline ja dünaamiline valguskeskkond, milles esineb kaks valgussignaali tüüpi, mille kaudu saab taim informatsiooni ümbritseva keskkonna valgusressursi kohta: 1. valguse kvantiteet e valgusvoo tihedus, 2. valguse kvaliteet e valguse signaalid, mis peegeldavad valguse spektraalset tasakaalu. (Sepp 2011) Reeglina kasutab suurem taim ressursside kogumiseks ka suuremat ruumiosa. Tiheda
annaabi.ee 
