kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2
Sissejuhatus Antud referaat on koostatud mesinduse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt. 3 Meetaimede klassifikatsioon Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade meetaimed, haljasalade meetaimed, metsade, liivikute ja kõrgsoode
annaabi.ee 
