Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust, on veidi lüsosüümide sarnased. Raku vananedes vakuoolid liituvad ja moodustub üks suur tsentraalvakuool. Neil on mitmesuguseid ülesandeid. Enamasti on nad vee- ja varuainete või jääkainete mahutid, aitavad levitada taime seemneid või kaitsta taimi loomade eest. Samuti sisaldavad vees lahustunud värvilisi pigmente, mis annavad kogu taimeosale vastava värvuse (kroonlehed, viljad). Enamik taimerakke on lisaks rahumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga, mille põhiliseks koostisaineks on tselluloos, biopolümeerid jt. Noorena on kest küllalt suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada), seda läbivad arvukad poorid. Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on
*Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. *Mitmerakulised karvad jagatakse: -üherealisteks - harunenuteks - soomuskarvadeks- Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. - sammaskarvadeks. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. *Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. *Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. *Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. *Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga.
õhuga täitunud ja paistavad seetõttu valgete või hallidena. Lihtsamad kattekarvad on üherakulised liht- ja tähtkarvad, viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. Kõrvekarvade ehitust on kirjeldatud pikemalt töös nr. 65.
annaabi.ee 
