Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine
tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened orgaanilise aine lagundajatena Surm on vajalik uutele organismide põlvkondadele ruumi tegemiseks ning lagunemine selleks, et olemasolev orgaaniline aine uutele organismidele kättesaadavaks teha. Saprotroofsed seened on peamised surnud taimeorganismide lagundajad. Taimede materjal sisaldab suures koguses raskesti lagundatavaid ühendeid ligniini ja tselluloosi. Seened on aga efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad, tuues niimoodi suure hulga orgaanilisi ühendeid uuesti aineringesse. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seendel ka negatiivseid külgi. Hoonete
Maakoore alumisel piiril on temperatuur ca 900-1000°C piires. Maa tuuma piiril - 2000 2500 kraadi. Maa südamikus ei ületa igal juhul 10 000 kraadi. Lisaks eraldub soojusenergia radioaktiivsete ainete lagunemisel ning keemilistel reaktsioonidel, gravitatsioonienergia, päikeselt saadav energia. III GEOLOOGILISED DISTSIPLIINID 1. Ajalooline geoloogia. Käsitleb maakoore ja orgaanilise elu arengut käsitlevaid distsipliine. Paleontoloogia õpib looma- ja taimeorganismide kivistunud jäänuste põhjal tundma looduse arengut geoloogilise aja vältel. Paleontoloogiliste andmete põhjal on võimalik määrata kivimite suhtelist vanust. Paleontoloogilistele andmetele tuginvad suhteline geoloogiline ajaarvestus ja geoloogilise ajaloo perioodid. Stratigraafia tegeleb kivimite kihtide ajaliste korrelatsioonide ja vanuse määramisega. Faatsieste õpetus uurib settekivimite tüüpide tekkimise füüsilis- geograafilisi tingimusi.
Sel viisil toituvad sapotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide e. haustorite abil. Haustoriks nim. imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid 3. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena: Tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Sapotroofsed seened on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kuuse- ja männijuurepess: Eestis esineb nii kuuse- kui männi-juurepess. Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali,
annaabi.ee 
