Hoiab ära konkurentsis tuleneva väljalangemise. Siiski, vähesed liigid taluvad sagedast ja tugevat häiritust. 22. Liikide mitmekesisust selgitavad hüpoteesid. 1. Stabiilsuse/aja hüpotees – pikad stabiilsuse perioodid, mil püsib keskkond võimaldas kujuneda suurel mitmekesisusel. Populatsioonid olid stabiilsed ja fluktuatsioonidest tingitud väljasuremiskiirus oli madal. 2. Struktuurihüpotees – taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. 3. Produktiivsusestabiilsuse hüpotees – eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma
Hoiab ära konkurentsis tuleneva väljalangemise. Siiski, vähesed liigid taluvad sagedast ja tugevat häiritust. 22. Liikide mitmekesisust selgitavad hüpoteesid. Stabiilsuse/aja hüpotees pikad stabiilsuse perioodid, mil püsib keskkond võimaldas kujuneda suurel mitmekesisusel. Populatsioonid olid stabiilsed ja fluktuatsioonidest tingitud väljasuremiskiirus oli madal. Struktuurihüpotees taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. Produktiivsuse-stabiilsuse hüpotees eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad)
annaabi.ee 
