soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal,
..1,0 cm võrra sügavamale. Kui külvi ajal on muld kuiv, on soovitav külvata sügavamale, ja kui muld on märg, siis kõrgemale. Kui muld sai külviks liiga kobedaks haritud, tuleb põldu enne külvi rullida. Külvijärgselt taliteraviljapõlde tavaliselt ei rullita. Paljude uurimistööde põhjal võib Eestis soovitada järgmisi külvisenorme: talirukis 500...600 ja talinisu 500... 550 idanevat seemet ruutmeetrile. Lisaks põldude koorimisele ja taliviljade külvile seisab taimekasvatajal sügisel ees väga vastutusrikas töö sügiskünd. Agrotehnilised nõuded sügiskünnil Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni headus sõltub suurel määral adrast, künnimehe oskustest ja teadmistest ning põllu seisundist. Praegu põllumehele tarnitavad adrad on kõik sobilikud korralikuks künniks