Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mistõttu loodi laboratooriume. Positivistid eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat. Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule. Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised.
geograafilised uurimisreisid . Ta avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: põhjapoolkeral kulutavad jõed rohkem paremat kallast , mille tõttu see on järsem kui vasak , lõunapoolkeral aga vastupidi. Põhjuseks oli maakera pöörlemisel tekkiv jõud. Baer avastas 1826. aastal imetajate munaraku . Ta uuris pikka aega loomariigi arengut, rajades võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris taimede ja mulla keemilist koostist ning tegi kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest. 1840. aastal avaldatud uurimuses väitis Liebig, et kuna taimed võtavad keemilisi aineid mullast ära, tuleb neid mulda tagasi viia. Niisiis pani ta aluse põldude väetamisele kunstväetistega. Esimene fosforiidivabrik ehitati Inglismaal 1848. aastal. Valdav enamik inimesi olid 19. sajandil usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustust sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse ning kuidas
annaabi.ee 
