4 Ajastule iseloomulikult jäi väga palju projekte riiulile. 18. 1968-1970 Päri keskusehoone Pormeistri majad hakkasid järkjärgult muutuma ekspressiivsemaks ja skulpuraalsemaks. 1960. ja 1970.aastate maju iseloomustavad julged ja jõulised liigendused nii plaanis kui mahus, kaldpinnad, diagonaalsed jooned ja lausa programmiline pinnareljeefiga seostamine. 19. 1970 Saku Taimekaitsejaam Pormeister näitas end taas äärmiselt innovatiivse arhitektina. Hoone koosneb lihtsatest plokkidest, mida ühendab soklikorruse-kõrgune paekivist müüritis.Uudne on ka põhiplaanis diagonaalselt ära lõgatud fassaad. Kolme hooneploki vahealad on kujundatud haljastatud terassidena. 20. 1968(valm. 1975) Jäneda sovhoostehnikumi õppehoone 20.sajandi mõisahäärberile juurdeehitusena liidetud õppehoone. Romantilise ebasümmeetrilise
truuks jäävalt üle 40 projekti. Ta oli populaarne arhitekt ning temalt telliti tänu tema looduslähedasele stiilile palju töid. 1971. aastal pälvis ta Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest NSV Liidu riikliku preemia, 1965. aastal sai ta Tallina Lillepaviljoni ning laululava ja lauluväljaku kujundamise eest Nõukogude Eesti preemia. Tema loodud on ka Tuljaku kohvik, Tallinna Botaanikaaed, Vabariiklik Taimekaitsejaam Sakus, Jäneda põllumajanduskooli õppehoone jne. Talle meeldis ka kujundada aedu ja lillenäituseid Tallinnas ja Moskvas. Tallinna Lillepaviljon oli tänu sellele populaarne hoone.Kuni 1964. 12 aastani töötas Pormeister Eesti põllumajandusprojektis ning kuni 1992. aastani Eesti Maaehitusprojektis. Tallinna Lillepaviljon Kohvik ,,Tuljak"
annaabi.ee 
