Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on
Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on
allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105 Asub Tartumaal, Nõo vallas Elva linna külje all. Maastikukaitseala pindala on 860 ha. Tilleoru maastikukaitseala Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel. Kaitseala moodustati 1957
kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Allikasood on tuntud taimeharulduste poolest, siin kasvab alpi võipätakas, tömbiõieline luga jt. Varjukast segametsast võime leida Viidumäe vapitaime luuderohtu. See kaitsealune taimeliik on meil praegusest soojema ja niiskema 37 subatlantilise kliimaperioodi relikt, mida Eestis looduslikult esineb vaid vähestes kohtades Saaremaal ja Hiiumaal. Lindudest võib tegutsemas kohata roherähni ja pähklimänsakut
annaabi.ee 
