Okasmetsad Hanna-Mary Suits Okasmetsad e Taigavöönd - suurima pindalaga loodusvöönd. KLIIMA • Neli selgelt eristuvat aastaaega. • Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus võib olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaine...
· 29.Milliseid meetmeid on võetud kasutusele, et kaitsta ja säilitada tundra looduskeskkonda? · Rahvusvahelised lepped, mis reguleerivad jahti, looduskaitsealad. · 30.Miks on metsavöönd selgelt eristatav ainult põhjapoolkeral? · Sest põhjapoolkeral on: *rohkem maismaad *metsavöönd on ulatuslikum *paremini väljakujunenud. · 31.kuidas metsavöönd jaguneb? · 1.Okasmetsa- ehk taigavöönd. · 2.Lehtmetsa- ehk laialeheliste metsadevöönd · 32.Kuidas jaotatakse parasvöötme metsavööndi kliimat? · 1.mereline · 2.mandriline · 33.Iseloomusta Euraasia mandri metsavööndi kliimat! · Talv pehmem ja sademete rikkam (võrreldes idaosaga). Jaanuari keskmine temp. on kõrgem kui -20*C. Lund sajab palju ja lumikate paks. · 34.Mida tähendab taiga? · Okasmetsa. · 35.Kuidas kujunevad leetmullad? · Suure aurumisega aga see ei ületa aasta sademete hulka.
· Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril
4 Glaucus sinakasroheline. Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II. 1700. Areaal: Liigi kodumaaks on Põhja-Ameerika taigavöönd 45. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel, ulatudes põhjas metsade leviku põhjapiirini ja lõunas preeriate põhjapiirini. Võrsed: paljad, hallid kuni valkjad (helekollased), läikivad. Pungad: väikesed, munajad või ümarad, helepruunid, vaiguta. Okkad: 1...2 cm pikad, veidi kõverad, neljakandilised, tömpide tippudega, hõõrudes lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm läbimõõdus, noorelt helerohelised, valminult helepruunid, seemnesoomused terveservalised
Antud ülevaade on vaid murdosa hariliku kuuse sortidest. 5. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk (Picea gláuca [Moench] Voss). Glaucus sinakasroheline. Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II. 1700. Areaal: Liigi kodumaaks on Põhja-Ameerika taigavöönd 45. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel, ulatudes põhjas metsade leviku põhjapiirini ja lõunas preeriate põhjapiirini. Kanada kuusk kasvab segapuistutena koos Populus termuloides'e, P. balsamifera, Betula papyrifera, Picea mariana, P. rubens'i jt. liikidega. Koos Picea mariana'ga kasvab kõikjal Alaskal ja ka põhja pool polaarjoont. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: paljad, hallid kuni valkjad (helekollased), läikivad. Pungad: väikesed, munajad või ümarad, helepruunid, vaiguta.
annaabi.ee 
