Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid. Eesmärgiks oli välja juurida rahva paganlik usk koos sellele omaste taigadega, mida katoliiklus selgesõnaliselt ja tingimusteta ära keelas. Eepilistes loitsudes püütakse loodetud tulemust saavutada analoogilise jutustuse abil. Salaloitsud on peaaegu eranditult esinenud kirjalikult, amulettidele ja loitsupaberile kirjutatuna. Kirjatähemaagia kasutamisel moodustati salaloitse, millest tuntuim on "ABRACADABRA". Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem
haige kuju. Tunti ka naispreestreid, kes ohvritalitusi läbi viisid ja haldja tahtmist vahendasid (Masing 1998:133). 29 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 6.2. Haldjate nägemisest Haldjate esilekutsumiseks on palju erinevaid ebausklike rituaale, sest “/.../ ainult eriliste taigadega on võimalik näha haldjaid.”(Masing 1998:150). Tihti arvatakse, et surnuil on võime neid näha ja seepärast üritatakse surnuilt seda oskust ka endale saada. Järgmine näide pärineb juba kristlikust ajast: armulaualeib tuli panna surnu suhu, seejärel võtta surnu pesuvett ja viia see koolnu vasakusse silmakoopasse. Nüüd tuli vett sealt kolm korda rüübata ning neelata leib närimata alla. Nii sai metshaldjat näha inimese kujul. Kui lepiti ka linnukujulise haldjaga, tuli
annaabi.ee 
