pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises õhuvoolus läänest itta. Eesti kliimale on tähtsad Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku. Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad. Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Kõrgrõhuala piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad. Laskudes õhk soojeneb, õhuniiskus langeb, laskuv õhuvool
N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit ORKAANIKS Vaikses ookeanis TAIFUUNIKS PASSAAT - tuul, mis puhuvad 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori Maa pöörlemise tõttu saavad nad kalde, hakates puhuma kirdest ja kagust MUSSOON e.SESSOONSED TUULED - talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele ja tekib MAAMUSSOON. Suvel on kõik vastupidi ja tekib MEREMUSSOON Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine eri aasataaegadel
annaabi.ee 
