· De-illatiiv: korstnadõ 'korstnasse' · De-lised viisimäärsõnad · N-inessiiv Lutsi · Latgali, vene ja valgevene mõjud · Helilised klusiilid ja sibilandid: deed'ä 'taat, mees', jezä 'isa' · Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks' · Hn-, h- või n-illatiiv: poodihn-poodih-poodin 'poes' Kraasna · Arhailised sõnad: taidma 'oskama', mõistuz 'mõistatus' · Keskkõrged vokaalid kõrgenenud nasaalide, s-, h-ees_ ummaq '(nad) on' · Osastavad geminatsioon: sinnu 'sinu' · B-tunnuseline keskvõrre: parõb 'parem' · St-translatiiv: hummogust 'hommikuks' · J sõnaalgulise i/e ees: jimä 'ema', jezä 'isa'
de-liitelised viisimäärsõnad: ilozadõ ‘ilusasti’; n-inessiiv: kambrin ‘toas’; Lutsi Latgali, vene ja valgevene mõjud. Helilised klusiilid ja sibilandid: deed’ä ‘taat, mees’, jezä ‘isa’; tagavokaalsetes sõnades vene l; h säilinud: kabõhhõzõq ‘neiud’; s- või st-translatiiv: ilozaz – ilusast ‘ilusaks’; hn, h- või n-illatiiv: poodihn – poodih – poodin ‘poes’; Kraasna Arhailised sõnad: taidma ‘oskama’, mõistuz ‘mõistatus’; keskkõrged vokaalid on kõrgenenud nasaalide, s- ja h ees: ummaq ‘(nad) on’, kisväq ‘odrad’, lihm ‘lehm’; osastavas geminatsioon: sinnu ‘sind’, kannu ‘kanu’; b-tunnuseline keskvõrre: parõb ‘parem’; st-translatiiv: hummogust ‘hommikuks’; j sõnaalgulise i/e ees: jimä ‘ema’, jezä ‘isa’; Võrdlus: Leivu on kõige keerulisem, Lutsi keskmine, Kraasna kõige mõistetavam.
annaabi.ee 
