Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris. 1919. aastal asus ta aga õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Samal
Säilisid vaid praktiliselt ainult müürid. 48 aastat seisis maja varemetes. Lagunev tondiloss pälvis 60.aastatel TPI Meeskoori tähelepanu, kes unistasid, et peatselt Mustamäel valmivale uuele ülikoolilinnakule, on juurde vaja klubihoonet, mis mahutaks ülikooli taidlejaid. 1966.aasta kevadel toimuski esimene ühistöö päev, kus puhastati lossi keldrid prahist ja algas ehitustöö, mis kestis ühtekokku 11.aastat. Palju tööd tehti ühiskondlikus korras, lisaks taidluskollektiividele ehitasid lossi küll kõik tollased tudengid. Lossi ehitustööde suurkoordinaatoriks oli tänane tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Ülo Tärno, kes koos oma lauluvendadega (A.Andreller, Jüri Jaama, Mati Krivel jpt.) tegid tänuväärset tööd lossi taastamisel. Palju tänusõnu peab ütlema ka tollasele rektorile professor Agu Aarnale, kes leidis võimalusi ehituse finantseerimiseks. 24.märtsil 1977.aastal, mil
annaabi.ee 
