eelkõige muistsele ja postmodernsele perioodile. Tänapäeva maastiku mõistmiseks tuleb tunda ajalugu. Sotsiaal-majanduslike formatsioonide vahetumine tekitab n-ö ajalisi piirdeid, mistõttu nooremad inimesed ei suuda vanemaid maastikke mõista kuna neil puudvad mälestused. Näiteks kolhoosiaja ehitised on märgatavad, kuid nende otstarve ja tähendus on nooremale põlvkonnale, samuti välismaalastele, raskesti taibatav. Ühest küljest on loodusteadused hakanud liikuma holistliku lähenemise poole, et kultuuril on maastikumuutustes oluline roll. hakatud rõhutama maastike sümbolistliku ja materiaalse uurimise lähendamise tähtsust Eesti maastikukontseptsiooni ja uurmise eripärad Eesti maastikke uurides tuleks silmas pidada kaht asjaolu. Eestit on valitsenud pikka aega võõrvõimud ning räägitud on teisi keeli. Viimane on mõju avaldanud sõnavara ja mõistete kujunemisele ja arengule keskkonna kohta
vennaga" suhtlemise tulemus on täiesti tühine, sageli aga otse negatiivne. Kui rahvas vastab sellisele suhtumi-sele loomuliku rahulolematusega, siis need head härrad võtavad seda alati kui tõendit rahva tänamatusest. Et ühiskondlik tegevus sellega midagi ühist ei oma, et ühiskondlik tegevus ei või arvestada eelkõige mingi tänuaval-dusega, kuna selle ülesandeks pole mitte almuste jagamine vaid õiguse taastamine, - sedasorti arutlus pole taolistele härradele lihtsalt taibatav. Mind on saatus taolistest sotsiaalse probleemi "lahendamisest" säästnud. Mässides mind ennast vaesuse ikkesse, kutsus saatus mind mitte ainult sotsiaalset probleemi "tundma õppima", vaid seda ka ise järgi proovima. Kui küülik on katsepookimise õnnelikult üle elanud, on see juba tema isiklik teene. Püüdes nüüd paberile panna seda, mis sai tol ajal üle elatud, tean juba ette, et selle täielikust kujutamisest ei saa juttu-gi olla
annaabi.ee 
