eelsesse aega. Enne sõda on tapeedi valikut kujundanud Kesk-Euroopa ja Venemaa mõjud. Keeruline on välja tuua just Eestile omast kujundusjoont. Sarnaselt Saksamaale domineerisid 19. sajandi lõpus Eesti interjöörides tumedad toonid ja suured mustrid, mis katsid kogu seinapinda. Magamistubades kasutati heledamaid lille-ja lehemustreid. Paljudel juhtudel on kasutatud laekarniisi või peegelvõlvi all jooksvat tapeedi toonist tumedamat peent bordüüri. Üksikutel juhtudel on kasutatud ka tahveldist imiteerivaid laiu bordüüre, mis asusid seina alaosas. 20. sajandi algust iseloomustavad juugendlikud suured lillemustrid, heleda triibu ja geomeetriliste kujunditega ning ühevärvilised puitliistudega raamistatud tapeedid. Bordüüride laius varieerub väga kitsast (3–5 cm) väga laiani (15–20 cm). Neid on kasutatud nii tapeetidel kui ka värvitud seintel. 19. saj lõpu Eesti interjöörides
varisemise tõttu 137 m ) ja küljepikkusega 233 m. Küljed olid orienteeritud täpselt põhiilmakaarte suunas. Cheopsi püramiidi proportsioonides ilmneb juba selge matemaatiline võrrand - põhja moodustab ruut, küljed on aga võrdhaarsed kolmnurgad. Kivikoloss on üles laotud ilma vundamendita 203 kihis, millesse ilma sideaineteta on asetatud 2 300 000 kiviplokki kaaluga 2,5 - 15 tonni. Ehitati astmetena ülespoole, valgetest poleeritud kiviplaatidest tahveldist hakati paigaldama tipust allapoole. Sissekäik paiknes põhjaküljel, maapinnast kõrgemal, hauakamber püramiidi allosas või püramiidi all ei olnud väga suurte mõõtmetega ( u. 5 x 5 x 10 m ). Püramiidi idaküljel asuv hauatempel oli suletud käigu ( dromos ) abil ühendatud kaugemal, Niiluse kaldal paikneva ohverdustempliga, mis moodustas sissekäigu kogu kompleksi. Püramiidi ümber paiknesid vaarao lähikondlaste hauad
annaabi.ee 
